this is for holding javascript data
Tõnis edited section_Abell_3827_mass_Teame__.tex
about 8 years ago
Commit id: 5e0e1ec746a0cfa3b8eb1490c8434154e3513e9b
deletions | additions
diff --git a/section_Abell_3827_mass_Teame__.tex b/section_Abell_3827_mass_Teame__.tex
index 6732dde..58ad8f8 100644
--- a/section_Abell_3827_mass_Teame__.tex
+++ b/section_Abell_3827_mass_Teame__.tex
...
\section{Abell 3827 mass}
Teame, et suure massiga objektid mõjutavad isegi valguse teekonda. Kui valgus mõne suure objekti ümber liikudes oma
trajetoori muudab , trajektoori muudab, nimetatakse seda nähtust
gravitatsiooniläätseks. gravitatsiooniläätse efektiks. Kui tegu on ideaalsete vaatlustingimustega ning valgust kiirgav objekt paikneb täpselt kaks korda kaugemal läätsena mõjuvast raskest
galktikast galaktikast või
glaktikaparvest, galaktikaparvest, siis tekib
vaatlejale kaugest objektist ringikujuline kujutis. Seda kujutist nimetatakse ka Einsteini ringiks. Kui läätsena mõjuv objekt pole ideaalselt sfääriline, siis on ka ring lopergune.
Einsteini ringi raadiuse saab leida seosega:
$$
\theta_e = 0.5'' (\frac{M}{10^{14} M_{\odot}})^{1/2} \cdot (\frac{d}{1000 Mpc})^{1/2},
$$
kus $\theta_e$ on ringi raadius kaaresekundites,
M $M$ on läätseks oleva objekti mass ja
d $d$ tema kaugus.
Vaatame ühte huvitavat osalise Einsteini ringiga galaktikaparv nimega Abell 3827. See parv paikneb meist umbes 1.4 miljardi valgusaasta kaugusel. Palun hinnake Abell 3827 massi. Abiks ka Massey et al. tehtud pilt Abell 3827 Einsteini ringist.